IQuinine: yintoni, iyintoni kunye neziphumo ebezingalindelekanga

Umxholo
I-Quinine yayilichiza lokuqala ukusetyenziselwa ukunyanga isifo seengcongconi, emva koko kwafakwa i-chloroquine, ngenxa yeziphumo eziyityhefu kunye nokusebenza kwayo okuncinci. Nangona kunjalo, kamva, kunye nokumelana P. falciparum kwi-chloroquine, i-quinine yaphinda yasetyenziswa, iyodwa okanye idityaniswe nezinye iziyobisi.
Nangona le nto ayithengiswa okwangoku eBrazil, isasetyenziswa kwamanye amazwe ukunyanga isifo seengcongconi esibangelwe ziintlobo zePlasmodium enganyangekiyo yi-chloroquine kunye neBabesiosis, usulelo olubangelwa sisidleleli Babesia microti.

Kusetyenziswa kwanjani
Unyango lwabantu abadala be-malaria, idosi ekhuthazwayo yi-600 mg (iipilisi ezimbini) qho kwiiyure ezi-8 iintsuku ezi-3 ukuya kwezi-7. Kubantwana, idosi ekhuthazwayo yi-10 mg / kg rhoqo kwiiyure eziyi-8 iintsuku ezi-3 ukuya kwezi-7.
Unyango lwe-Babesiosis, kuqhelekile ukudibanisa amanye amayeza, afana ne-clindamycin. Iidosi ezinconyelwayo zingama-600 mg we-quinine, kathathu ngemini, kangangeentsuku ezisi-7. Kubantwana, ukulawulwa kwemihla ngemihla kwe-10 mg / kg ye-quinine ehambelana ne-clindamycin kuyacetyiswa rhoqo kwiiyure ezisi-8.
Ngubani ongafanele asebenzise
I-quinine iyaphikiswa kubantu abanezigulo ze-aleji okanye nayiphi na into ekhoyo kwifomula kwaye akufuneki isetyenziswe ngabafazi abakhulelweyo okanye abancancisayo ngaphandle kokhokelo lukagqirha.
Ukongeza, ayifanele isetyenziswe ngabantu abane-glucose -6-phosphate dehydrogenase, kunye ne-optic neuritis okanye imbali yomkhuhlane we-swamp.
Iziphumo ebezingalindelekanga ezinokwenzeka
Ezinye zeziphumo ebezingalindelekanga eziqhelekileyo ezinokubangelwa yi-quinine kukubuyisa ilahleko yokuva, isicaphucaphu kunye nokugabha.
Ukuba ukuphazamiseka okubonakalayo, irhashalala, ukungeva okanye i-tinnitus iyenzeka, umntu makayeke ukuthatha iyeza kwangoko.